Aeg lendab, sepikoda valmib.
Nii, kaks nädalat Rõuges on möödunud üllatavalt kiiresti. Sepikoja katuse kandekonstruktsioon valmis ja ootab seintele tõstmist. Uksepostide tapikeeled ja uksepostid on ka valmis. Vaja veel vaid veidi sobitada ja sepikoda hakkabki ilmet võtma.
Kaks esimest nädalat oleme toimetanud väiksema seltskonnaga, tasa ja targu seatud sihi suunas liikudes. Viimane nädal toob juurde hulga rahvast siit ja sealtpoolt pisikese Eesti piire. Projektiga on liitudnud mitmeid uusi inimesi, kuid nii mõnedki vanad tegijad-olijad on tee tagasi Rõugesse leidnud. Sest selles projektis leidub alati midagi uut, mida õppida ja kogeda.
Juurepuntraga noorte kuuskede tüvedest on saanud viisakad konksuga sarikad, mis hakkavad toetama katuse kattematerjali. Seekord on selleks siis mätas, just üks paslik materjal sepikojale. Nagu eluhoonel on sepikojalgi hüdroisolatsiooniks kasetoht, mis paigaldatakse piki katuseviilu tihedalt üksteise kõrval paiknevatele peenematele roigastele ning otse kasetohukattele asetatakse mätas.
Erinevalt kisklaudkatusest peab mätaskatusel ka katuseviilu servas olema tugi ja nii hakkab sepikoja katus veel sarvilisem välja nägema kui eluhoone oma – selline müstiline või suisa veidi maagiline. Ja eks see sepikoda ongu ju veidi maagiline paik. Seal võtab vormitu rauakamakas osava sepa käes just selle õige kuju. Kui vaja, tuleb sepavasara alt lademetes rauast naelu, kui vaja igapäevaelus hädavajalik nuga või kirves, kui vaja liimeister või peitel, kui vaja mõõk või oda jne jne. Raudesemete loetelu, mida igapäevaelus suuremal või vähemal määral vaja oli, tuleks oi-oi kui pikk. Meil tuleb aga kõigepealt valmis saada sepikoda, siis same seal ka seda maagiat tegema hakatra. Ja praegused prognoosid on head. Kõik, kes meie projektile kaasa elavad, hoidke pöidlaid ja suuri varbaid ja … Noh, et me oma tänavuse eesmärgini jõuaksime.
Galeriis on ka väike valik pilte viimasest muinamaja nädalast Rõuges.
Aitäh kõigile uutele ja vanadele tegijatele ja kaasaelajatele!