Muinaspäevast
Tegevusi jätkus muinaspäeval igale vanusele ja maitsele.
Juba hommikul, kui alles tähtsaks päevaks viimaseid
ettevalmistusi tegime, olid esimesed külalised kohal. Edasi tuli neid aina
juurde ning huvi muinastalu tegemiste-toimetuste vastu kestis püsivalt kõrge
õhtuni välja.
Tulel on juba vanadest aegadest saati olnud inimeste üle
eriline mõju, seetõttu meelitas rahvast juba kaugemalt ligi paksult tossav
rauasulatusahi, kus Ragnar Saage ja Andres Järvpõld koos teiste meistritega
proovisid Rõuge kohalikust maagist toorrauda välja kuumutada. Sepikoja ette üles
seatud ääsi ja alasi juures taondati rauda ja valati sulatinast ehteid. Tiit
Kobrusepp tutvustas kirve erinevaid kasutusvõimalusi loomalauda palkseinte
ülesraiumisel ning juhatas jämeda palgi lõhestamist kisklaudadeks. Kõige
populaarsemaks puutööks osutus nii suurte kui väikeste seas kuuselattide
koorimine liimeistriga.
Traditsioonilisest tekstiilitööst andsid aimu lõngaketramine
ja kõladega kudumine. Päris vanasti kedrati lõnga puust pulga – kedervarre –
abil. Ehkki teoorias lihtne, saab alles ise pusides selgeks, kui palju vaeva
nõudis tegelikult rõivaste valmistamine. Vokk on alles suhteliselt uus leiutis,
juurdudes Eesti maarahva seas laiemalt alles 18. sajandil.
Ühes õiges talumajapidamises on juba vanadest aegadest saati
loomad. Andres tõigi spetsiaalselt selleks päevaks muinastallu lambad, kolm
valget ja kaks musta. Tartust kaasavõetud lambaluustik illustreeris hästi Eve
Rannamäe loengut loomapidamise vanemast ajaloost ja seda, mis ühest päris
karvasest ja kohevast loomast aastasadade pärast alles jääb.
Avaral muruplatsil, otse viikingiaegse küla kultuurkihi peal,
oli piisavalt ruumi viskeodade lennutamiseks, samuti toimus siin vaatemänguline
sõdalaste omavaheline mõõduvõtmine. Kes tahtis teada, mida huvitavat on
arheoloogid Rõuge esiajaloo kohta teada saanud, võis osa võtta ringkäikudest Rõuge
linnamäele ja asulakohale. Linnuse vallikünkalt kajas üle terve ürgoru regilaulude
lummav heli.
Esimene muinaspäev läks seega igati korda. Mitusada talukülastajat
tundsid mineviku töövõtete ja elu kohta siirast huvi; julgeti küsida
asjakohaseid küsimusi ja ise käed töödele külge panna. Ka Ilmataat oli soosiv
ning lasi tõelisel suvepäikesel särada. Taevas tõmbus lõuna paiku küll korraks
pilvedest halliks, kuid sademed piirdusid õnneks vaid mõne hõreda vihmapiisaga.
Kõik märgid viitavad sellele, et taolisi muinaspäevi võib
Rõuges edaspidigi oodata...