Aeg lendab linnutiivul

Tundub, nagu oleksime Rõugesse tulnud kõigest mõni päev tagasi. Kalender väidab aga, et oleme siin toimetanud juba peaaegu kaks nädalat. Poisid on küll enamuse ajast metsas rassinud, aga üht-teist on siiski tehtud ka „mäel”. Tüdrukud said jälle muudkui koorida, koorida ja veelkord koorida – noori kuuski suvekoja tarbeks ja jämedamaid männipalke sepikoja jaoks. Eile pandi paika sepikoja alumine palgikord. Osad muinasmajalised on selleks aastaks juba lõpetanud ja Rõugest lahkunud, aga ega loodus tühja kohta salli, uued tulevad kohe asemele. Täna toimub taaskord vahetus – ühed lähevad ja järgmised tulevad.
Eelmise nädala lõpupoole (4. juulil) alustasid mehed metsas suvekoja materjali kogumisega. Noored kuused laasiti okstest puhtaks ja veeti metsa servale. Rõugesse toodi need paraku siiski sõiduauto järelkärus, mitte vanal heal kombel härjaga. Paraku tuleb meie muinastalu ehitusel sageli selliseid mööndusi teha, sest tänapäeval on kord ja seadused veidi erinevad sellest, mis 1000 aastat tagasi. Eks vahemaa langi ja ehitusplatsi vahel on ka pikem tollasest. Sel aastal saame oma materjali 31 km kauguselt ja materjali kohale toomine härjaga võtaks ikka päris palju kallist aega ära.

Maha võeti ka puud, mida vajame sepikoja ehituseks. Langetatud puud lõigati metsas õigesse pikkusesse ning seejärel oli vaja 4,5 m pikkused palgijupid metsaservale tassida. Mõningase rassimise järel otsustati olemasolevatest palgijuppidest ehitada tee, mida mööda oli ehituspalke hõlpsam metsast välja tuua. Mehed ise väitsid, et laiskus pani pea tööle. Kuigi palkide väljavedu muutus nende sõnul palju lihtsamaks, on minul kahtlane tunne, et meil on siiski tegemist üsna raudsete meestega.

Palke me siiski sõiduauto järelkärus kohale tooma ei hakanud. Sel moel oleks pidanud vähemalt 20 korda (kui mitte rohkem) metsa ja Rõuge vahet sõitma. Pool tundi sinna, koorem peale ja teine pool tundi tagasi. Üleeile (11. juulil) tõi metsaveoauto meile kõik palgid aga ühekorraga kohale. Tüdrukud, kes pea nädal aega suvekoja roikaid koorinud olid, said nüüd sepikoja palke koorima hakata. Esmapilgul võib tunduda, et roigaste koorimine on lihtsam ja võtab vähem aega. Paraku tuleb tõdeda, et jämedamate, aga samas oksavabade seinapalkide koorimine on siiski hõlpsam ja tulemus tundub ka aukartustäratavam.

Ega ehitajad pole ainsad muinas(m)ajahuvilised. Paljud Rõuge vaatamisväärsustega tutvujad astuvad läbi ka muinasmaja juurest. Osad vaatavad niisama, teistel on uudishimu suurem ja need küsivad ikka infot juurde ka. Käiakse perega ja turismigruppidega. Eile oli üsna rahvarohke päev ja kõik kuulasid huviga väikest ülevaadet meie minevikust, rauaaegsest elukeskkonnast ning palkmajade ehitamisest ja tehnoloogilistest üksikasjadest. Uudistajaid oli Prantsusmaalt, Kanadast ja otse loomulikult meie oma pisikesest Eestist. Vastu õhtut tuli Ööbikuorgu külastama terve bussitäis rahvast, kelle giid esmajärjekorras just muinasmaja kaema tõi. Hinge jäi selline hea ja soe tunne. Üha rohkem saame kinnitust selle kohta, et teeme õiget asja.


Eelmine
2014. aasta suvi Rõuge muinasmajas ja selle suve esimene tööpäev
Järgmine
Nädala jooksul on Rõuges juhtunud nii mõndagi