Esimesed katuselauad paigas.
Oktoobri esimene nädalavahetus möödus taas mõõdukama arvu inimestega. Laupäeval oli Rõuges viis, pühapäeval vaid neli inimest. Ega sellise meeskonnaga just mägesid paigast ei liiguta, aga maja ehitus edenes sellegipoolest. Esimesed lauad on katusel (vt pilti) ja kohale toodi ka hunnik savi põranda tarbeks (vt pilti).
Möödunud nädalavahetuse lõpus hakkas meie muinasmaja vähemalt idaseina poolt vaadates juba päris maja moodi välja nägema (vt pilti). Kõigepealt pandi paika servalauad (räästapuud), mis toetuvad sarika konksudele (kookudele) (vt pilti). Nendele hakkavad omakorda toetuma katuselauad (vt pilti 1 ja pilti 2). Selleks, et vihm katuseharja vahelt sisse sadama ei hakkaks, peab üks katuseviil teisest veidi üle ulatuma. Sellise konstruktsiooni puhul tuleb arvestada ka tuulesuundadega. Et tugevam tuul katust maja pealt maha rebima ei hakkaks, peab kõrgem katuseviil olema sellel majaküljel, kust tõenäoliselt on karta suuremat tuult. Rõuges puhuvad väidetavalt rohkem idatuuled. Muinasmaja paikneb Rõuge muistse asulakoha perifeerias, väikeses sopis neemiku serval. Maja põhjakülg jääb seega vastu puudesalu, lõunasein aga lageda maa poole. Antud juhul võibki tõenäolisemaks pidada, et idatuul siin veidi pöörab ja kõrgem katuseviil peaks jääma maja lõunaküljele. Nii ka tehtud sai. Maja põhjaküljel on katust juba üheksa laua jagu. See on umbes 1/3 tervest katuseviilust. Lõunaküljel on esialgu küll vaid kaks katuselauda, aga kui maja ida poolt vaadata, saab juba üsna selge ettekujutuse, milline see maja siis välja nägema hakkab, kui ta päris valmis on.
Ka põranda tarbeks vajaminev savi sai viimasel nädalavahetusel majja tassitud. Et see savitampijate ootel ära ei kuivaks, kaeti see kilega. Ei ole just eriti muinasaegne võte, aga paraku peame lähtuma sellest, et saame ehitamas käia vaid nädalavahetustel. Muinasaja inimene ehitas tõenäoliselt maja siiski ühe jutiga valmis ja mingeid muid suuri tegemisi selleks ajaks ette ei võetud. Seega peame tegema mõningaid järeleandmisi, mis aga maja ehitamise autentsuse seisukohalt tegelikult olulisi muutusi sisse ei too. Eks neid järeleandmisi on tehtud ju ka mõnes muus osas. Puud langetati siiski mootorsaega ja materjal on ka kohale toodud raudruunade, mitte härgade või hobustega. Ka kõige tõsimeelsemad taaskehastajad, panid töökindad kätte, et sellise tööga mitteharjunud käed suudaksid veel ka järgmisel päeval kirvest hoida ja tööd teha. Samuti käivad ehitajad ennast sooja dushi all pesemas ja toitu valmistame elektripliidil. Üks järeleandmine tuleb veel teha. Ideaalis peaks põrandat valmistama hakama alles siis, kui vähemalt üks kiht katuselaudadest ja hüdroisolatsiooniks kasutatav kuusekoor paigas on. Vastasel juhul sulataks vihm meie savipõranda pealmised kihid vedelaks ja kuna savi vett just väga kiiresti läbi ei lase, siis oleks meie muinasmajas peagi lögase põhjaga pisike tiik. Meeskond on viimasel ajal pigem väike ja töö just väga kiirelt ei edene, seega otsustasin selle osa katusest, mis veel kisklaudadest katteta, kilega kinni katta ja nii saaks põranda tegemisega juba järgmisel nädalavahetusel algust teha.
Meestenappus on muinasmaja ehitusel kummitanud juba augusti teisest nädalast alates ja arvestatud tähtajaks me maja valmis ei saanud. Loodan siiralt, et meie puhul kehtib vähemalt vanasõna: "Tasa sõuad, kaugele jõuad" ja muinasmaja saab enne esimest lund siiski katuse alla. Tänan siinkohal taas kõiki, kes on oma panuse ehitusse andnud! Vaid tänu teile on paljud maja ehitust uudistamas käinud inimesed saanud rohkem aimu sellest, kuidas rauaajal maja ehitati ja millised võiksid olla tollased elamistingimused.